Mari Kalbin

Lisa 1

Kompetentsipõhise eneseanalüüsi vorm täiskasvanute koolitaja 7.taseme kutse esmataotlejale

Taotleja ees-ja perekonnanimi: Mari Kalbin

Esmalt palume Teil analüüsida 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutsetläbivaid kompetentse.

Nr	Kompetentsi lühikirjeldus
1	Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist.
Minu põhiliseks koolitusvaldkonnaks on erivajadustega inimesed klassiruumis ja töökohal, toetatud töölerakendamise metoodika, Jobpics karjäärinõustamise vahend, erinevad tevishoiuteenused ja tervishoiukorrraldus ning erivajadusega inimesed. Valdan antud teemadel käsitletavat valdkonda ning hoian end järjepidevalt kursis erialaste uuendustega, jälgides teadusuuringuid, osaledes täiendkoolitustel ja erialastel seminaridel, et hoida oma teadmised ajakohased. Erivajadustega inimeste õpiprotsess nii klassiruumis kui töökohal vajab teatud puudespetsiifilist lähenemist. Olen hoidnud kursis ennast erivajadustega inimeste käitumuslike eripäradega. Käinud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (AKRK) täiskasvanud õppijate õpeprotsessiga kursis hoidmas. Tegelen täiskasvanud erivajadustega inimeste juhendamisega ja nende tööle suundumist toetavate tegevuste arendamisega. Koolituse läbiviimisel lähtun teaduspõhistest lähenemistest ja parimatest praktikatest ning seon teoreetilise käsitluse praktiliste näidete ja eluliste olukordadega, et toetada õppijate arusaamist ning teadmiste rakendamist. Olen toetatud töölerakendamise metoodika (TTR) koolitaja Eestis ja osalen TTR MTÜ tegemistes, et arendada Eestis antus metoodika kasutamist ja koolitusi. Töötasin koostöös AKRK ja Eesti Töötukassaga välja Jobpics 2.0 karjäärinõustamis vahendi , koos veebikoolituse ja töölehtedega. Tutvustan sotsiaalvaldkonna infopäevadel tervishoiuteenuseid ja osalen riiklikes töögruppides ning arendusprotsessides, mis puudutab erivajadustega inimeste tervishoiuteenuseid. Link portfoolios vastava kaustale. Planeerin koolituse sisu vastavalt õppekavale ja koolitusprogrammi eesmärkidele ning arvestan õppijate vajaduste ja tagasisideg, tagades, et käsitletavad teemad on asjakohased, ajakohased ja õppijatele tähenduslikud. Samuti analüüsin regulaarselt oma koolituste sisu ja metoodikat, arvestades õppijate tagasisidet ning valdkonna arenguid, et tagada koolituse kvaliteet ja pidev professionaalne areng.
2	Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.
Tean ja mõistan täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ning rakendan neid teadlikult oma koolituste planeerimisel ja läbiviimisel. Lähtun täiskasvanud õppija eripäradest, arvestades nende eelnevaid kogemusi, teadmisi ja täiskasvanud õppija motivatsiooni õppida. Täiskasvanud õppijate puhul pean oluliseks õppimise praktilist väärtust, seetõttu seon koolitusel käsitletavad teemad igapäevaste töö- ja eluliste olukordadega. See aitab kõikidel õppijatel mõista õpitava tähendust ning toetab teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus. Koolitustel väärtustan õppijate aktiivset osalust ja kogemustevahetust. Julgustan õppijaid jagama oma kogemusi, arutlema erinevate võimalike lahenduste üle ning õppima teiste kogemustest. Kasutan mitmekesiseid õppemeetodeid, nagu arutelud, rühmatööd, juhtumianalüüsid ja praktilised ülesanded, et toetada õppijate kaasatust õppeprotsessi. Selline lähenemine aitab luua õppijakeskse ja toetava õpikeskkonna, kus iga õppija saab panustada oma teadmiste ja kogemustega. Annan õppijatele võimaluse kaasarääkida kogu õppeprotsessis, tuua esile neile olulisi teemasid ning siduda õpitav oma tööalaste või isiklike eesmärkidega. Samuti püüan luua koolitustel turvalise ja austava õhkkonna, kus õppijad tunnevad end väärtustatuna ja julgevad aktiivselt osaleda. Analüüsin regulaarselt õppijate tagasisidet ning kohandan oma koolitusi vastavalt õppijate vajadustele ja koolituse eesmärkidele. Selline pidev analüüs aitab mul tagada, et minu koolitused toetavad täiskasvanud õppijate tõhusat õppimist ning arvestavad nende individuaalseid erisusi ja kogemusi, motivatsiooni ning igaühe õppimise eripärasid.
3	Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet.
Väärtustan täiskasvanud õppijat kui võrdset partnerit õppeprotsessis ning suhtun igasse õppijasse lugupidavalt, arvestades tema kogemuste, teadmiste ja isiklike eripäradega ning erivajadustega. Lähtun oma töös põhimõttest, et täiskasvanud õppijate varasemad teadmised ja elukogemus on oluline osa kogu inimese õppimis protsessist ning neid tuleb teadlikult õppetegevusse kaasata. Järgin oma töös täiskasvanute koolitaja eetilisi norme ning lähtun kutse-eetika põhimõtetest.. Olen teadlik täiskasvanute koolitaja eetikakoodeksist ning püüan oma tegevuses järgida selle põhimõtteid. Sealhulgas austan õppijate väärikust, võrdset kohtlemist ning väldin igasugust diskrimineerimist oluliseks pean  erivajadustega õppijate võrdset kohtlemist ja väärtustamist õppeprotsessis. Pean oluliseks läbipaistvat ja ausat suhtlust nii õppijate kui ka koostööpartneritega. Oluline osa minu tööst on ka konfidentsiaalsusnõuete järgimine. Käsitlen õppijatega seotud teavet, jagatud kogemusi ja isiklikke andmeid vastutustundlikult ning tagan nende privaatsuse kaitse. Koolituse käigus jagatud isiklikud või tööalased näited jäävad konfidentsiaalseks ning kasutan neid üksnes õppimise toetamiseks, austades õppijate õigust turvalisele ja usalduslikule õpikeskkonnale. Sealhulgas jälgin seda, et õppijate erivajadused ja eripära teave on konfidensiaalne. Samuti pean oluliseks täiskasvanute koolitaja kutse maine hoidmist ja arendamist. Tegutsen oma töös professionaalselt, valmistun koolitusteks põhjalikult ning panustan kvaliteetse õpikogemuse loomisse. Esindan oma valdkonda vastutustundlikult ning püüan oma tegevusega toetada usaldust täiskasvanuhariduse ja koolitaja kutse vastu. Samuti reflekteerin regulaarselt oma tööd ja käitumist, et tagada pidev professionaalne areng ning vastavus kutse-eetika ja hea koolitustavade põhimõtetele.
4	Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid õigusakte.
Järgin oma töös täiskasvanuharidust ja koolitus tegevust reguleerivaid õigusakte ning lähtun kehtivatest seadustest ja juhendmaterjalidest koolituse planeerimisel, läbiviimisel ja hindamisel. Jälgin teadlikkuse hoidmiseks järjepidevalt Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsatsiooni kodulehte. Olen teadlik täiskasvanuhariduse valdkonda puudutavatest nõuetest ning püüan oma tegevuses tagada, et koolitusprotsess vastaks õiguslikele standarditele. Tutvun regulaarselt valdkonda reguleerivate dokumentide ja muudatustega, et hoida oma teadmised ajakohased ning rakendada neid teadlikult oma koolitustel. Koolituste kavandamisel arvestan õigusaktidest tulenevate põhimõtetega, sealhulgas õppijate õiguste, andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega (erivajadusete teave). Pean oluliseks, et koolitusprotsess oleks läbipaistev, õiglane ja vastaks kvaliteedinõuetele. Samuti järgin iga koolituse tellija organisatsiooni sisekorraeeskirju ning koolituse läbiviimist puudutavaid juhiseid, et tagada koolituse korrektne dokumenteerimine ja kvaliteetne korraldus. Lisaks pööran tähelepanu sellele, et õppijatele antav teave oleks selge ja arusaadav kõigile sh ka erivajadustega inimestele ning et koolitus toimuks kooskõlas kehtivate regulatsioonidega. Vajadusel konsulteerin kolleegide või valdkonna spetsialistidega, et veenduda oma tegevuse vastavuses õiguslikele nõuetele. Arvan, et selline teadlik lähenemine aitab tagada minu koolituste usaldusväärsuse, toetada õppijate õiguste kaitset ning hoida kõrget professionaalset taset täiskasvanuhariduse valdkonnas.
5	Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.
Annan õppijatele tagasisidet kogu koolituse vältel, et toetada nende õppimist ja arengut. Pean oluliseks, et õppijatele antav tagasiside oleks õigeaegne, selge, toetav ning suunatud õppija teadmiste ja oskuste arendamisele. Koolituse käigus annan nii suulist kui ka kirjalikku tagasisidet, mis aitab õppijatel mõista oma õppeprotsessi ning märgata võimalusi iseenda edasiseks arenguks. Kasutan erinevaid tagasiside andmise viise, näiteks arutelusid, praktiliste ülesannete analüüsi, individuaalset kirjalikku kui ka suulist tagasisidet ja juhendamist  ning samuti grupi tagasisidet. Püüan siduda tagasiside konkreetsete tegevuste ja õpieesmärkidega, et õppijad saaksid paremini aru, kuidas õpitut rakendada ning kuidas oma teadmisi ja oskusi edasi arendada. Samuti julgustan õppijaid ise oma õppimist analüüsima ning kaasõppijatega kogemusi jagama, mis toetab üksteiselt õppimist. Oluliseks pean ka seda, et tagasiside kindlasti oleks motiveeriv ja iga õppija arengut toetav. Loon koolitusel avatud ja turvalise õhkkonna, kus õppijad tunnevad end julgelt küsimusi esitades ja oma mõtteid jagades. Lisaks kogun õppijatelt regulaarselt tagasisidet ka koolituse sisu, meetodite ja õpikeskkonna kohta, et hinnata koolituse tulemuslikkust ning vajadusel teha muudatusi, mis parandavad õppimise kvaliteeti ja vastavust õppijate vajadustele.
6	Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.
Kasutan koolituse läbiviimisel korrektset, selget ja arusaadavat eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas. Pööran tähelepanu sellele, et minu väljendusviis oleks professionaalne, õppijatele arusaadav ning vastaks eesti keele normidele ja heale keelekasutustavale. Koolituse käigus esitan teavet struktureeritult ja loogiliselt, kasutades täpseid mõisteid ning vajadusel selgitades erialast terminoloogiat, et toetada õppijate arusaamist käsitletavast teemast. Kirjalike materjalide, juhiste ja õppematerjalide koostamisel järgin korrektset keelekasutust, hoolitsen teksti selguse ja sidususe eest ning kontrollin, et esitatud info oleks üheselt mõistetav. Samuti kohandan oma keelekasutust vastavalt õppijate taustale sh erivajadustele ja teadmiste tasemele, et tagada õppesisu parem mõistetavus ja kaasatus õppeprotsessis. Pean oluliseks lugupidavat ja toetavat suhtlusviisi, mis soodustab avatud dialoogi ja turvalist õpikeskkonda. Väldin ebaselget või mitmeti mõistetavat väljendust ning kasutan keelt, mis on õppijatele motiveeriv ja õppimist toetav. Nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses püüan olla täpne, professionaalne ja selge.
7	Kasutab asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke meetodeid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.
Kasutan õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel erinevaid asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid, mis toetavad õppimise tõhusust ja mitmekesisust. Valin digivahendid teadlikult, lähtudes koolituse eesmärkidest, õppijate vajadustest ning õppijate võimakusele. Kasutan digikeskkondi ja -tööriistu näiteks õppematerjalide jagamiseks, õppijate aktiivseks kaasamiseks, rühmatöö korraldamiseks, teadmiste kontrollimiseks ja tagasiside andmiseks. Digivahendite kasutamine aitab muuta õppeprotsessi paindlikumaks ning toetab õppijate iseseisvat õppimist. Oskan otsida, hinnata ja kasutada veebipõhist infot allikakriitiliselt. Pööran tähelepanu info usaldusväärsusele, ajakohasusele ja asjakohasusele ning kasutan koolituse ettevalmistamisel eelkõige usaldusväärseid ja teaduspõhiseid allikaid. Samuti suunan õppijaid kriitiliselt hindama veebis leiduvat infot ning arendama nende digipädevust, et nad oskaksid eristada kvaliteetset teavet ebausaldusväärsetesr.. Tunnen digiõppe võimalusi ning rakendan koolitustel sobivaid meetodeid nii kontakt-, hübriid- kui ka veebipõhise õppe korraldamisel. Kasutan erinevaid digilahendusi, mis toetavad õppijate aktiivset osalust ja koostööd. Planeerin digiõppe tegevusi selliselt, et need toetaksid täiskasvanud õppijate iseseisvust, kogemuste jagamist ja oma teadmiste praktilist rakendust. Jälgin, et kõik õppijad oskaksid digivahendeid kasutada ja vajadusel juhendan õppijaid neid kasutama. Loon selged juhised, et tagada kõigile osalejatele sujuv osalemine õppeprotsessis. Kasutan veebipõhiseid õppematerjale, mis on õppijatele selged, struktureeritud ja kergesti kasutatavad. Veebipõhiste õppematerjalide kasutamisel avestan autoriõiguste ning andmekaitse põhimõtetega. Samuti täiendan regulaarselt oma digipädevust, osaledes koolitustel, tutvudes uute tööriistade ja võimalustega ning kasutades neid, et pakkuda õppijatele kaasaegset ja mitmekesist õpikogemust.

Palume Teil analüüsida 7. tasemele vastavaid kompetentse, kus iga kompetentsi puhul on esitatud tegevusnäitajad. Lahtris „Kompetentsi tõendamine“on võimalik sisestada tekst pikkusega kuni 2000 tähemärki. Kirjeldage, analüüsige ja tooge näiteid oma tegevuse kohta koolitajana, mis iseloomustab kõige paremini Teie käitumist koolitusprotsessis. Lahtris „Viide tõendusmaterjalile“, kus on märge Tõendusmaterjalide esitamine palun lisage faktilisi andmeid, materjalide linke jne, mis tõendavad kompetentsi ilmnemist vm olulist informatsiooni enda kui koolitaja tegevuse kohta.

Portfoolios esitatud tõendusmaterjalid peavad iseloomustama konkreetset kompetentsi ja olema otselingiga kättesaadavad.

Loe lisaks http://www.andras.ee kodulehelt „E-portfoolio koostamise juhendit“, et saada infot, millised materjalid on sobilikud tõendusmaterjalid.

1. Õppeprotsessi ettevalmistamine
1.1 Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.
Kompetentsi tõendamine	Selgitan enne koolituse algust välja õpperühma õpi- ja võimalikud erivajadused, et kavandada õppeprotsess võimalikult eesmärgipäraselt ja õppijaid toetavalt. Kogun selleks infot erinevate meetodite abil, näiteks eelnevate küsitluste, registreerimisandmete (näiteks koolitusel eregistreerimisleht) vestluste ja vajadusel ka organisatsiooni esindajatega suhtlemise kaudu. Tihti asutustesse tellitud koolitusel ma räägin enne tellijaga tema asutusest osalejate koolitavate vajadused läbi. See aitab mul saada ülevaate õppijate varasematest teadmistest, kogemustest, motivatsioonist, ootustest ning võimalikest takistustest õppimisel. Koolituse käigus analüüsin õppijate vajadusi ja õpiprotsessi pidevalt, jälgides õppijate osalemist, arusaamist ja tagasisidet. Vajadusel kohandan õppemeetodeid, tempo ja õppetegevusi, et toetada erineva taseme ja taustaga õppijate õppimist. Püüan luua õppimisolukordi, mis võimaldavad õppijatel siduda uusi teadmisi oma varasema kogemusega ning rakendada õpitut praktilistes olukordades. Samuti arvestan võimalike erivajadustega õppijatega, pakkudes vajadusel täiendavaid selgitusi, paindlikke õppimisviise või erinevaid ülesandevorme. Analüüsin kogutud infot ning teen sellest üldistusi, et paremini mõista õpperühma kui tervikut ja kavandada edasist õpet tõhusamalt. Lähtun oma tegevuses sihtgrupi arenguvajadustest ning valdkonna arengusuundadest, et koolituse sisu ja metoodika oleksid ajakohased ning toetaksid õppijate professionaalset ja isiklikku arengut.
Viide tõendusmaterjalile	Koolitusele registreerimine
1.2 Koostab väljundipõhiseid õppekavasid (vt lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks.
Kompetentsi tõendamine	Koostan väljundipõhiseid õppekavasid, lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ning koolituse eesmärkidest. Õppekava kavandamisel määratlen selgelt õpiväljundid, mis kirjeldavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida õppijad koolituse tulemusena omandavad. Õpiväljundite sõnastamisel lähtun nende selgusest, mõõdetavusest ja seotusest õppijate praktiliste vajadustega, et tagada õppeprotsessi eesmärgipärasus ja tulemuslikkus. Õppekava koostamisel analüüsin konkreetse koolituse põhilist sihtgruppi, mis on nende töökogemus ja eeldatav eelnev haridus. Selle põhjal planeerin õppe sisu, teemad, õppemeetodid ning hindamisviisid nii, et need toetaksid õpiväljundite saavutamist ja oleksid õppijatele tähenduslikud. Püüan siduda teoreetilise käsitluse praktiliste tegevuste, arutelude ja probleemi lahendusega, et õppijad saaksid õpitut oma töö- ja igapäevaelus rakendada. Samuti kavandan õppekava elluviimiseks vajalikud ressursid. See hõlmab sobivate õppematerjalide ja digivahendite valikut, õppekeskkonna ettevalmistamist, ajakava koostamist ning vajadusel koostööd teiste spetsialistidega. Arvestan koolituse planeerimisel nii ajaliste, tehniliste kui ka inimressurssidega, et tagada õppeprotsessi sujuv ja kvaliteetne läbiviimine. Lisaks hindan õppekava toimivust ja ajakohasust, analüüsides õppijate tagasisidet ning koolituse tulemusi. Vajadusel teen õppekavas täiendusi ja kohandusi, et see vastaks paremini õppijate vajadustele ja valdkonna arengusuundadele. Selline süsteemne lähenemine aitab tagada, et õppekava on selgelt struktureeritud, õppijakeskne ning toetab tõhusalt kavandatud õpiväljundite saavutamist.
Viide tõendusmaterjalile	Quare koolituskeskuse õppekavad Õppekavad
1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda pidevalt.
Kompetentsi tõendamine	Valmistan koolituse sisu ja metoodika ette lähtudes õppekavas sõnastatud õpiväljunditest ning sihtgrupi ja konkreetse õpperühma vajadustest. Analüüsin enne koolituse läbiviimist õppijate tausta, varasemaid teadmisi, kogemusi ja ootusi, et kavandada õppetegevused, mis toetavad kõige paremini õpiväljundite saavutamist. Koolituse planeerimisel valin sobivad õppemeetodid ja -vormid, mis soodustavad aktiivset osalemist, arutelu ja praktiliste oskuste kujunemist, ning seon teoreetilise käsitluse praktiliste näidete ja olukordadega. Koolituse ettevalmistamisel arvestan ka varasemate koolituste tagasisidet, analüüsin õppijate hinnanguid ning kasutan saadud infot koolituse sisu ja metoodika täiustamiseks. See aitab mul kohandada õppetegevusi, ajakava ja kasutatavaid meetodeid nii, et need vastaksid paremini õppijate ootustele ja toetaksid tõhusamat õppimist. Planeerin koolituse ülesehituse loogiliselt ja süsteemselt, et õppijad saaksid teadmisi ja oskusi omandada järk-järgult ning siduda uut infot oma varasemate kogemustega. Loon koolituse sisu teadlikult ja eesmärgipäraselt, kasutades ajakohaseid õppematerjale, näiteid ja juhtumeid praktikast. Pööran tähelepanu sellele, et õppesisu oleks selge, arusaadav ja õppijatele tähenduslik. Samuti uuendan ja kaasajastan koolituse sisu regulaarselt, jälgides valdkonna arenguid, uusi teadmisi ja parimaid praktikaid. Vajadusel kohandan õppematerjale, ülesandeid ja õppemeetodeid, et tagada koolituse ajakohasus ning õppijatele võimalikult suur praktiline väärtus.
Viide tõendusmaterjalile	Kõik Quare OÜ koolitused ja nende materjalid on minu koostatud ja vastavalt koolitustele arendatud ja täiendatud nende materjale. Slaidid ja materjalidQuare koolituskeskuse õppekavad RFK koolitused -Olen arendanud ja täiendanud järjepidavelat vastavalt õppijate tagasisidele koolitusmaterjale ja koolituse sisu. https://digiriigiakadeemia.ee/course/view.php?id=336 Merike Org – merike.org@tai.ee Tagasisided
1.4Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
Kompetentsi tõendamine	Koostan ja kohandan õppematerjale lähtudes õppekavast ning koolitusprogrammi eesmärkidest, tagades, et materjalid toetavad õppijate teadmiste ja oskuste süsteemset arengut. Õppematerjalide loomisel arvestan teema käsitlemise loogikat, õppijate eelteadmisi ning koolituse õpiväljundeid, et esitatud sisu oleks selge, struktureeritud ja õppijatele arusaadav. Püüan esitada materjali järk-järgult, liikudes lihtsamatelt mõistetelt keerukamate seoste ja praktiliste rakendusteni, mis aitab õppijatel luua tervikliku arusaama käsitletavast teemast. Õppematerjalide koostamisel kasutan mitmekesiseid vorme ja õppimist toetavaid vahendeid, näiteks esitlusi, töölehti, juhendmaterjale, praktilisi ülesandeid ning visuaalseid abivahendeid. Arvestan ka erinevate õppekeskkondade võimalustega, olgu tegemist kontaktõppe, e-õppe või kombineeritud õppega. Vajadusel kohandan materjale vastavalt õppijate vajadustele, õpperühma eripäradele ning kasutatavale tehnoloogiale, et tagada materjalide kättesaadavus ja kasutusmugavus. Samuti püüan materjalides siduda teoreetilised käsitlused praktiliste näidete ja juhtumitega, mis toetavad õppijate arusaamist ning aitavad neil õpitut oma töö- või igapäevaelus rakendada. Oluliseks pean ka õppematerjalide ajakohasust ja usaldusväärsust. Kasutan materjalide koostamisel kvaliteetseid ja asjakohaseid allikaid. Viitan kasutatud allikatele korrektselt ning arvestan autoriõigustega. Reflekteerin regulaarselt oma õppematerjalide kvaliteeti ja tõhusust, analüüsides õppijate tagasisidet ning koolituse tulemusi. Vajadusel täiendan ja ajakohastan materjale, et need vastaksid nii valdkonna arengutele kui ka õppijate muutuvatele vajadustele.
Viide tõendusmaterjalile	Tagasisided
2. Õppeprotsessi läbiviimine
2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Kompetentsi tõendamine	Selgitan õppijatele koolituse alguses selgelt õppekavas ja koolitusprogrammis seatud õpieesmärke, tuues esile, milliseid teadmisi, oskusi ja pädevusi on koolituse käigus võimalik omandada. Püüan esitada eesmärgid arusaadavalt ja õppijatele tähenduslikult, sidudes need võimalusel praktiliste näidete ja tööeluliste olukordadega. See aitab õppijatel paremini mõista koolituse sisu, selle olulisust ning seda, kuidas õpitav võib toetada nende professionaalset või isiklikku arengut. Koolituse algfaasis loon võimaluse arutada õppijatega nende ootusi, varasemaid kogemusi ja õpivajadusi. Selle käigus toetan õppijaid individuaalsete õpieesmärkide sõnastamisel, julgustades neid mõtlema sellele, mida nad soovivad koolituselt saada ning kuidas õpitav võiks olla seotud nende töö, õpingute või igapäevaste tegevustega. Aitan õppijatel siduda oma isiklikud õpieesmärgid õppekavast tulenevate üldiste eesmärkidega, et õppimisprotsess oleks nende jaoks sihipärane ja motiveeriv. Õppeprotsessi jooksul tuletan vajadusel meelde seatud õpieesmärke ning seon neid käsitletavate teemade ja tegevustega. See aitab õppijatel paremini jälgida oma õppimise kulgu ja mõista, kuidas erinevad õpitegevused toetavad eesmärkide saavutamist. Samuti julgustan õppijaid reflekteerima oma õppimist, hindama oma arengut ning vajadusel täpsustama või kohandama oma individuaalseid õpieesmärke. Koolituse lõpus suunan õppijaid analüüsima, mil määral on seatud eesmärgid saavutatud ning milliseid teadmisi ja oskusi nad on omandanud.
Viide tõendusmaterjalile	Slaidisel on ees tutvustatud ka õppekava.
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.
Kompetentsi tõendamine	Rakendan teadlikult erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, pidades oluliseks õppijate aktiivset kaasamist ja turvalise õhkkonna kujundamist sh erivajadustega inimestele. Koolituse alguses loon selged kokkulepped õppijatega, mis on koostööd toetavad, avatud ja vastasiku austust toetavad. Julgustan õppijaid aktiivselt osalema, jagama oma kogemusi ning esitama küsimusi, et kujuneks õppijate keskne ühkkond ja keskkond, kus iga osaleja tunneb end väärtustatuna ja kaasatuna. Füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestan erinevaid võimalusi, erivajadustega õppijate liikumise võimalustega, õppijate arvu ning planeeritud tegevustega. Võimalusel korraldan ruumi nii, et see toetaks suhtlust ja koostööd, näiteks rühmatööde või arutelude läbiviimist. Kasutan õppimist toetavaid visuaalseid vahendeid ja tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad õppesisu paremini mõista ning soodustavad õppijate aktiivset osalemist. Samuti pööran tähelepanu sellele, et õpikeskkond oleks mugav, selge ja õppimist toetav ka erivajadustega õppijatele. Vaimse ja emotsionaalse õpikeskkonna kujundamisel pean oluliseks toetavat ja motiveerivat õhkkonda. Kasutan erinevaid õppemeetodeid, nagu arutelud, rühmatööd, praktilised ülesanded ja kogemusõpe, mis aitavad õppijatel aktiivselt õppimisprotsessis osaleda ning üksteiselt õppida. Samuti pööran tähelepanu sellele, et õppijate erinevad taustad, kogemused ja õpistiilid oleksid arvesse võetud. Sotsiaalse õpikeskkonna loomisel toetan koostööd ja vastastikust õppimist. Julgustan õppijaid jagama oma kogemusi ning analüüsima erinevaid vaatenurki, mis rikastab õppeprotsessi Püüan kujundada õhkkonna, kus õppijad tunnevad end turvaliselt ja julgelt.
Viide tõendusmaterjalile	Toetavate õppemeetodite kasutamine on näha slaididel erinevate meeskonnatööde ja arutelude organiseerimisel. Tellin koolitusruumid alati U kujulised või rühmatööde kujundusena.
2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksikuõppija vajadusi.
Kompetentsi tõendamine	Juhin õppeprotsesse teadlikult, lähtudes õppekavadest tulenevatest eesmärkidest. Planeerin õppeprotsesse selliselt, et erinevad õpitegevused, õppemeetodid ja töövormid toetaksid õpiväljundite saavutamist ning võimaldaksid õppijatel süvendada oma teadmisi ja oskusi. Õppeprotsessi juhtimisel pean oluliseks selget struktuuri ja loogilist ülesehitust, mis aitab õppijatel mõista, kuidas erinevad teemad ja tegevused on omavahel seotud ning kuidas need toetavad nende õppimist. Õppeprotsessi käigus jälgin pidevalt õppijate kaasatust, arusaamist ja õpitempot. Vajadusel kohandan tegevuste kestust või kasutatavaid töövorme, et õppimine oleks võimalikult tõhus ja õppijate vajadustele vastav ning erivajadustega õppijaid arvestav. Selliste muudatuste tegemisel arvestan nii kogu õpperühma dünaamikat kui ka üksikute õppijate vajadusi, eelteadmisi ja õppimisstiile. Püüan olla paindlik ja reageerida õppimisprotsessi käigus tekkivatele olukordadele. Kaasan õppijaid õppeprotsessi juhtimisse, julgustades neid jagama oma mõtteid, kogemusi ja ettepanekuid õppetegevuste kohta. Arutelude ja tagasiside kaudu saan paremini aru õppijate ootustest ja vajadustest ning saan vastavalt sellele kohandada õppeprotsessi kulgu. See aitab luua õppijakeskse õpikeskkonna, kus õppijad tunnevad, et nende arvamus ja panus on oluline ning et nad on aktiivselt kaasatud. Samuti pööran tähelepanu õppijate individuaalsele toetamisele. Vajadusel pakun täiendavaid selgitusi, suuniseid või alternatiivseid tegevusi, et aidata õppijatel paremini mõista käsitletavat teemat. Selge struktuur annab õppijatele kindlustunde ja arusaama õppeprotsessist ning aitab erivajadustega õppijatel võimalikult palju olla kaasas õppeprotsessiga. Selline teadlik ja õppijakeskne lähenemine aitab tagada, et õppeprotsess on tõhus, toetav ning suunatud nii õppekava eesmärkide kui ka õppijate individuaalse arengu saavutamisele.
Viide tõendusmaterjalile	Õpetan ise kuidas erilisi õppijaid märgata ja kuidas neid õppeprotsessis toetada, kasutan ka ise oma koolitusteemasid praktikas. sellelt lehelt erivajadustega õppija klassiruumis materjalid ja salidid
2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.
Kompetentsi tõendamine	Koolituste kavandamisel lähtun arusaamast, et õppimine ei ole ainult teadmiste omandamine, vaid ka hoiakute, oskuste ja eneseteadlikkuse areng. Seetõttu püüan luua õppeprotsessi, mis toetab õppijate aktiivset osalemist, refleksiooni ja kogemustest õppimist ning erivajadustega õppijatega arvestamist. Planeerin õpitegevusi selliselt, et need võimaldaksid õppijatel siduda uut teavet oma varasemate kogemustega ning arendada kriitilist mõtlemist, eneseanalüüsi, koostööoskusi ja teistega arvestamist. Õpperühma arengut jälgin kogu koolitusprotsessi vältel ning kohandan vastavalt sellele õppemeetodeid ja tegevusi. Toetan turvalise ja avatud õhkkonna kujunemist, kus õppijad julgevad oma arvamust avaldada, küsimusi esitada ja erinevaid seisukohti arutada. Pean oluliseks, et õpperühm kujuneks toetavaks kogukonnaks, kus õppijad saavad üksteiselt õppida ning üksteise arengut toetada. Selleks kasutan erinevaid koostööd ja dialoogi soodustavaid meetodeid, näiteks arutelusid, rühmatöid, refleksiooniülesandeid ja ühiseid probleemilahendusi. Õppeprotsessis pööran tähelepanu ka õppijate individuaalsetele arengutele, julgustades neid analüüsima oma kogemusi, väärtusi ja õppimisega seotud hoiakuid. Suunan õppijaid mõtlema sellele, kuidas õpitav mõjutab nende professionaalset või isiklikku arengut ning kuidas nad saavad omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevases tegevuses rakendada. Õpperühmas võib aeg-ajalt esineda vastupanu, ebakindlust, arusaamatusi ja üksteise mittemõistmisi või erinevaid pingeid. Sellistes olukordades püüan neid käsitleda kui loomulikku osa õppimisprotsessist. Algatan ja juhin tegevusi, mis aitavad vastupanu põhjuseid mõista ning toetavad konstruktiivset dialoogi. Kasutan arutelusid, refleksiooni ja struktureeritud tegevusi, et suunata õppijaid oma seisukohti analüüsima, arvestama teistega ning kuulama ka teiste vaatenurki. Konflikti- või pingelisi olukordi käsitlen võimalusena õppimiseks ja arenguks. Aitan õpperühmal analüüsida tekkinud olukordi, leida erinevaid lahendusviise ning õppida suhtlemis- ja koostööoskusi. Selline lähenemine aitab kujundada õppijates suuremat eneseteadlikkust, empaatiat ja võimet tulla toime erinevate seisukohtadega ja erinevate inimestega ning keerukate olukordadega. Läbi teadliku juhendamise ja toetava keskkonna kujundamise püüan suunata õpperühma selliselt, et ka keerulised olukorrad muutuksid õppimist ja arengut toetavateks kogemusteks.
Viide tõendusmaterjalile	Õpetan ise kuidas erilisi õppijaid märgata ja erinevate situatsioonidega toime tulla, kasutan ka ise oma koolitusteemasid praktikas. sellelt lehelt  erivajadustega õppija klassiruumis materjalid ja salidid
2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist.
Kompetentsi tõendamine	Koostan hindamisjuhendi lähtudes õppekavast, koolitusprogrammi eesmärkidest ning seatud õpiväljunditest. Hindamisjuhendi koostamisel pööran tähelepanu sellele, et hindamiskriteeriumid oleksid selged, arusaadavad ja läbipaistvad nii õppijatele kui ka hindajale. Sõnastan hindamiskriteeriumid viisil, mis võimaldavad õppijatel mõista, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid neilt oodatakse ning millisel tasemel tuleb õpiväljundeid saavutada. Samuti selgitan õppijatele hindamisprotsessi põhimõtteid, kasutatavaid meetodeid ja hindamise eesmärki, et toetada õppijate teadlikku osalemist õppeprotsessis. Õpiväljundite saavutamise hindamisel kasutan erinevaid hindamismeetodeid, mis võimaldavad terviklikult hinnata õppijate teadmiste ja oskuste arengut. Näiteks kasutan praktilisi ülesandeid, juhtumianalüüse, arutelusid, refleksiooniülesandeid, projektitöid või muid õppevorme, mis annavad õppijatele võimaluse näidata oma arusaamist ja oskust õpitut rakendada. Hindamisel püüan arvestada õppijate erinevaid õppimisviise ja tugevusi, et hindamine oleks mitmekülgne ning toetaks õppimise protsessi. Pean oluliseks, et hindamine ei oleks ainult tulemuse mõõtmine, vaid ka õppimist toetav tegevus. Seetõttu annan õppijatele konstruktiivset ja arendavat tagasisidet, mis aitab neil mõista oma tugevusi ning märgata valdkondi, kus on võimalik edasi areneda. Tagasiside andmisel lähtun konkreetsetest hindamiskriteeriumidest ning püüan suunata õppijaid reflekteerima oma õppimisprotsessi ja edasisi arenguvõimalusi. Hindamisprotsessis tagan, et hindamine põhineb selgelt sõnastatud kriteeriumidel ja on kooskõlas õppekavas seatud õpiväljunditega. Vajadusel analüüsin ja täiendan hindamisjuhendit, lähtudes õppijate tagasisidest, õppeprotsessi kogemusest ning koolituse eesmärkidest.
Viide tõendusmaterjalile	Õppekavades on välja toodud hindamiste alused Koolitustel seletan alati lahti nii kodutöö kui ka arvestuse/eksami hindamiste alused Kodutööde hindamise näited Kodutööd
3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
3.1 Kogub õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides selleks sobivaimad meetodeid. Tegeleb metoodikate arendamisega.
Kompetentsi tõendamine	Kogun regulaarselt tagasisidet õppijatelt, kaaskoolitajatelt ning teistelt sidusgruppide liikmetelt, et saada terviklik ülevaade õppeprotsessi kvaliteedist ja tulemuslikkusest. Tagasiside kogumisel valin meetodid vastavalt koolituse eesmärgile, sihtrühmale ja õppevormile, et saadud teave oleks võimalikult sisukas ja usaldusväärne. Kasutan selleks erinevaid meetodeid, näiteks kirjalikke tagasisideküsitlusi, struktureeritud arutelusid, refleksioonivestlusi, individuaalseid intervjuusid ning rühmaarutelusid. Samuti kasutan vajadusel digitaalseid keskkondi ja anonüümseid küsitlusi, et õppijad saaksid vabalt ja ausalt oma arvamust avaldada. Õppijatelt kogutud tagasiside aitab mul paremini mõista, kuidas nad tajuvad õppeprotsessi, millised õppemeetodid neid enim toetavad ning millised aspektid vajavad täiendamist või muutmist. Pööran tähelepanu nii õppijate üldisele rahulolule kui ka konkreetsetele tähelepanekutele õppe sisu, metoodika, õppematerjalide, õpikeskkonna ja koolitaja töö kohta. Samuti pean oluliseks kaaskoolitajate ja teiste sidusgruppide, näiteks tööandjate või koolituse tellijate arvamust, kuna see annab väärtusliku perspektiivi õppe praktilise rakendatavuse ja koolituse mõju kohta. Kogutud tagasisidet analüüsin süsteemselt ning kasutan seda oma töö reflekteerimiseks ja arendamiseks ning täiustamiseks. Lisaks tegelen aktiivselt koolitusmetoodikate arendamisega, otsides ja katsetades uusi õppemeetodeid, mis toetavad õppijate aktiivset osalust ja sügavamat õppimist sh erivajadustega õppijate parema kaasatuse tagamiseks ja otsides nendele teadmiste paremat edastamise viise. Uute metoodiliste lahenduste väljatöötamisel lähtun nii teaduspõhistest lähenemistest kui ka praktilisest kogemusest. Katsetan erinevaid õpitegevusi ja töövorme, analüüsin nende mõju õppimisele ning kohandan neid vastavalt õppijate vajadustele ja koolituse eesmärkidele. Metoodika arendamise protsessis pean oluliseks ka koostööd teiste koolitajate ja valdkonna spetsialistidega. Arutelud ja kogemuste vahetamine kolleegidega aitavad leida uusi ideid ja lähenemisviise, mis rikastavad õppeprotsessi ning toetavad õppijate arengut.
Viide tõendusmaterjalile	Tagsisided
3.2 Analüüsib õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel otsib lisateavet.
Kompetentsi tõendamine	Analüüsin süstemaatiliselt õppijate õpitulemusi, et hinnata, mil määral on õppekavas või koolitusprogrammis seatud õpiväljundid saavutatud ning millised teadmised ja oskused vajavad edasist arendamist. Õpitulemuste hindamisel pööran tähelepanu nii õppijate individuaalsele arengule kui ka kogu õpperühma üldisele edenemisele. Analüüsin, millistes valdkondades on õppijad saavutanud tugevad tulemused ning millistes teemades võib esineda raskusi või täiendava õppimise vajadust. Selline analüüs aitab mul paremini mõista õppimisprotsessi kulgu ning hinnata, kas kasutatud õppemeetodid ja õpitegevused on olnud piisavalt toetavad ja tõhusad. Vajadusel otsin täiendavat teavet, et paremini mõista õppijate arenguvajadusi või õppeprotsessi tulemuslikkust. Analüüsi tulemusi kasutan nii õppeprotsessi parendamiseks kui ka õppijate edasise arengu toetamiseks. Vajadusel kohandan õppe sisu, õppemeetodeid või hindamisviise, et need vastaksid paremini õppijate vajadustele ja õpieesmärkidele.
Viide tõendusmaterjalile	Tagasisided Kodutööde kontrollimisel tihti selgub kogu grupi ühtsed vead. näitena RFK kodutööd ja nende tagasiside, millest muutsin järgmise grupi jaoks õppe sisu lailat levinud vigade kohapealt täpsemaks RFK kodutööde näited
3.3 Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi.
Kompetentsi tõendamine	Sõnastan hindamiskriteeriumid lähtudes õppekavas ja koolitusprogrammis määratletud õpiväljunditest, et tagada hindamise selgus, läbipaistvus ja kooskõla õppe eesmärkidega. Hindamiskriteeriumide koostamisel pööran tähelepanu sellele, et need kirjeldaksid arusaadavalt, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid õppijalt oodatakse ning millisel tasemel tuleb õpitulemusi saavutada. Püüan sõnastada kriteeriumid konkreetselt ja mõõdetavalt, et  õppijatel oleks üheselt mõistetav arusaam hindamisest. Hindamiskriteeriumid ja kodutööde sisu tutvustan õppijatele õppeprotsessi alguses või enne konkreetsete hindamisülesannete täitmist, et õppijad saaksid teadlikult suunata oma õppimist ja mõista, milliseid tulemusi neilt oodatakse. Selgitan ka hindamise eesmärki ja põhimõtteid, rõhutades, et hindamine ei ole ainult tulemuse mõõtmine, vaid oluline osa õppimisprotsessist, mis aitab õppijatel oma arengut mõtestada ja edasi liikuda. Õppeprotsessi hindamisel pean oluliseks ka õppijate tagasisidet, mis annab väärtuslikku teavet koolituse sisu, metoodika, õppematerjalide ja õpikeskkonna kohta. Analüüsin tagasisidet süstemaatiliselt ning kasutan seda oma töö reflekteerimiseks ja arendamiseks. Vajadusel teen muudatusi õppeprotsessi ülesehituses, õppemeetodites või hindamisviisides, et toetada õppijate tõhusamat õppimist. Lisaks pööran tähelepanu hindamise objektiivsusele ja õiglasusele. Järgin kokkulepitud hindamiskriteeriume ning püüan tagada, et kõik õppijad oleksid hinnatud samade põhimõtete alusel. Annan õppijatele konstruktiivset ja arendavat tagasisidet, mis aitab neil mõista oma tugevusi ning märgata arenguvõimalusi.
Viide tõendusmaterjalile	Tagasisided koolitustelt RFK kodutööde tagasiside näited
3.4 Koostab ülevaate koolituse tulemustest (hinnangutest, edasistest tegevustest jm asjassepuutuvast) ja teavitab sellest seotud isikuid, valides ise teavitamise meetodid.
Kompetentsi tõendamine	Koolituse tellija soovil koostan koolituse lõppedes ülevaate koolituse tulemustest, et anda terviklik pilt õppeprotsessi tulemuslikkusest ja õppijate arengust. Ülevaate koostamisel tuginen erinevatele andmetele ja allikatele, nagu õppijate hindamistulemused, tagasisideküsitlused, refleksioonid, õppeprotsessi käigus kogutud tähelepanekud ning vajadusel ka kaaskoolitajate ja teiste sidusgruppide hinnangud. Tagasiside on tihti ka suuline, sest Tellija soovib saada lühikokkuvõtet koolitustest. Nii kirjalikus kui suulises tagasisided kajastan nii õppijate õpitulemusi kui ka üldist hinnangut koolituse korraldusele, metoodikale, õppematerjalidele ja õpikeskkonnale. Samuti toon välja olulised tähelepanekud, mis on seotud õppijate kaasatuse, õpiväljundite saavutamise ning koolituse praktilise rakendatavusega. Vajadusel sõnastan ettepanekuid edasisteks tegevusteks, näiteks koolitusprogrammi täiendamiseks, metoodiliste lähenemiste arendamiseks või täiendavate õppimisvõimaluste pakkumiseks. Oluliseks pean ka läbipaistvust ja selgust tulemuste esitamisel. Püüan esitada teavet struktureeritult ja arusaadavalt, tuues esile nii saavutused kui ka võimalikud arengukohad. See aitab luua usaldusväärse pildi koolituse mõjus.
Viide tõendusmaterjalile	Viimased koolituse tagasiside on olnud tavalisest suulised. Küsida võib tagasisidede kohta: Merike Org merike.org@tai.ee Marge Targama marge.targama@reiting.ee
4.  Arendus-, loome- ja teadustegevus  täiskasvanukoolituse valdkonnas
4.1 Panustab täiskasvanuhariduse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse.
Kompetentsi tõendamine	Olen panustan täiskasvanuhariduse valdkonna arendustegevusse, pidades oluliseks nii erialase praktika pidevat täiustamist kui ka laiemat panust valdkonna arengusse. Oma töös püüan siduda praktilise koolituskogemuse kaasaegsete teaduspõhiste lähenemistega ning jagada saadud kogemusi ja teadmisi ka kolleegide ning teiste valdkonna spetsialistidega. Osalen erinevates aruteludes, seminaridel ja professionaalsetes võrgustikes, kus käsitletakse täiskasvanuhariduse arengusuundi, õppemeetodeid ja koolituse kvaliteedi tagamise küsimusi. Näiteks olen osalenud OÜ Reiting õppekavade aruteludel, siis Sotsiaalministeeriumi õppekavade aruteludel, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekavade aruteludel ( kui ma seal töötasin, siis oli see üks mu töö osa ka arendada oma valdkonna õppekavasid), OÜ Quare alt tehtavate koolituste õppekavade kavandamisel osapooltega ja teiste koolitajatega arutelusid läbi viinud, Tervisekassas töötades erinevate õenduse, puuetega inimeste hambaravi ja rehabilitatsiooniga seotud koolituste õppekavade aruteludes. Võimalusel osalen ka valdkondlikes arendusprojektides, koostöövõrgustikes või töörühmades, mille eesmärk on täiendada koolitusprogramme, arendada õppematerjale või jagada häid praktikaid täiskasvanuhariduse valdkonnas. Koostöö teiste koolitajate, haridusasutuste ja valdkonna spetsialistidega võimaldab vahetada kogemusi, õppida üksteiselt ning ühiselt arendada kvaliteetset täiskasvanuharidust. Lisaks jälgin regulaarselt erialast kirjandust, et hoida end kursis täiskasvanuhariduse teooriate, uuringute ja uudistega. Vajadusel kasutan neid teadmisi oma koolituste sisu ja metoodika arendamisel ning jagan olulisi tähelepanekuid ka kolleegidega.
Viide tõendusmaterjalile	Võib küsida: Merike Org merike.org@tai.ee Marge Targama marge.targama@reiting.ee Kadri Norit kadri.norit@astangu.ee
4.2 Osaleb elukestva õppe diskussioonides või koostöövõrgustike, töögruppide tegevustes avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanuhariduse valdkonnas ning laiendades võrgustikku.
Kompetentsi tõendamine	Olen osalenud aruteludes ning koostöövõrgustike ja töögruppide tegevustes, et panustada täiskasvanuhariduse valdkonna arengusse. Pean oluliseks olla kursis valdkonna arengusuundade, poliitikate ja praktikatega ning anda oma professionaalne panus nende kujundamisse. Olen osalenud erialastes kohtumistes kus käsitletakse täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ja koolituste kvaliteedi arendamisega seotud teemasid. Sellistes aruteludes jagan oma praktilist kogemust koolitajana, avaldan arvamust ning teen ettepanekuid, mis võivad toetada õppijakesksete sh erivajadustega õppijate kesksete  lahenduste rakendamist, koolitusmetoodikate arendamist ja täiskasvanud õppijate paremat kaasamist. Püüan tuua aruteludesse ka erivajadustega õppijate perspektiivi, tuginedes oma töökogemusele ja koolitustel saadud kogemustele ning tagasisidele. Lisaks olen osalenud koostöövõrgustikes ja töögruppides, kus tehakse koostööd teiste koolitajate, haridusspetsialistide, organisatsioonide esindajate ja valdkonna ekspertidega. Selline koostöö võimaldab jagada kogemusi, vahetada häid praktikaid ning ühiselt otsida lahendusi täiskasvanuhariduse väljakutsetele. Koostöö kaudu on võimalik arendada uusi ideid, täiustada koolitusprogramme ning luua innovaatilisi lähenemisi õppimise toetamiseks. Pean oluliseks ka oma professionaalse võrgustiku pidevat laienemist ja suhtlen teiste täiskasvanud koolitajatega, et vahetada kogemusi.
Viide tõendusmaterjalile	Võib küsida: Birgit Ulrich birgit.ulrich@gmail.com Kätlin Uuemäe katlinuuemae123@gmail.com Kadri Norit kadri.norit@astangu.ee Merike Org merike.org@tai.ee Marge Targama marge.targama@reiting.ee
4.3 Juhendab ja nõustab madalama kutsetasemega või kutseta koolitajaid.
Kompetentsi tõendamine	Juhendan ja nõustan madalama kutsetasemega või kutseta koolitajaid, toetades nende professionaalset arengut. Jagades oma teadmisi ja praktilist kogemust, aitan neil paremini mõista täiskasvanukoolituse põhimõtteid, õppeprotsessi kavandamist, õppemeetodite valikut ning õppijate kaasamise võimalusi. Minu eesmärk on toetada nende enesekindluse ja professionaalse pädevuse kujunemist, et nad saaksid edukalt planeerida ja läbi viia kvaliteetseid koolitusi. Juhendamise käigus aitan koolitajatel analüüsida oma koolituste sisu ja metoodikat ning anda konstruktiivset tagasisidet nende tugevuste ja arenguvõimaluste kohta. Arutame koos erinevaid õppemeetodeid, õppeprotsessi ülesehitust, õppijate vajadustega arvestamist ning õppematerjalide koostamist. Vajadusel jagan praktilisi näiteid ja soovitusi, kuidas kohandada õppetegevusi erinevatele sihtrühmadele ning kuidas luua õppimist toetav ja turvaline õpikeskkond sh ka erivajadustega õppijatele.. Samuti olen õpetanud koolitajate koolitusel algavaid koolitajaid, kuidas erivajadustega täiskasvanud õppijaid ära tunda ja kuidas neid õppeprotsessis toetada. Lisaks omades koolitus ettevõtet, siis oma kolleegidele lisaks praktilisele juhendamisele püüan luua toetava koostöökeskkonna, kus koolitajad saavad üksteise kogemustest õppida ja oma ideid jagada. Julgustan avatud arutelusid, kogemuste vahetamist ning ühiste lahenduste otsimist erinevatele koolitustööga seotud väljakutsetele. Teiste koolitajate koolitajana ja juhendajana pean oluliseks ka eeskuju rolli – näitan oma tööga, kuidas kavandada ja läbi viia õppijakeskset koolitust, kuidas anda konstruktiivset tagasisidet ning kuidas reflekteerida oma professionaalset praktikat. Läbi järjepideva juhendamise ja nõustamise aitan kaasa sellele, et uued või vähem kogenud koolitajad saaksid kujuneda pädevateks ja teadlikeks koolitajateks, kes suudavad pakkuda kvaliteetset ja õppijate vajadustele vastavat koolitust.
Viide tõendusmaterjalile	Õppekava erivajadustega õppija klassiruumis https://marikalbin.com/oppekavad/ Erivajadustega õppija klassiruumis koolituste kontaktiks: Marge Targama marge.targama@reiting.ee Võib küsida: Birgit Ulrich birgit.ulrich@gmail.com Kätlin Uuemäe katlinuuemae123@gmail.com Epp Sõna eppsona@gmail.com
5.  Professionaalne enesearendamine
5.1 Reflekteerib ja hindab enda tegevust õpi-, grupi- ja isiksuslike protsesside juhtimisel, toob välja enda tugevused ja arenguvajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks.
Kompetentsi tõendamine	Reflekteerin regulaarselt oma tegevust koolitajana. Analüüsin nii koolituste planeerimist, läbiviimist kui ka õppijate kaasamise ja toetamise viise, et mõista paremini, millised tegevused on olnud tõhusad ning milles on võimalik oma tegevusi edasi arendada. Refleksioonis tuginen erinevatele allikatele, sealhulgas õppijate tagasisidele, oma tähelepanekutele õpperühma toimimise kohta, hindamistulemustele ning teiste koolitajatega aruteludele. Õppeprotsessi analüüsimisel keskendun sellele, kuidas olen toetanud õppijate aktiivset osalemist, koostööd, individuaalset arengut ja erivajadustega õppijate märkamist ja toetamist. Analüüsin, millisel määral on minu kasutatud õppemeetodid ja juhendamisviisid aidanud kaasa õppijate teadmiste ja oskuste kujunemisele ning millisel määral on need toetanud õppijate ühtsust ja õppimist soodustavat õhkkonda. Samuti analüüsin, kuidas olen reageerinud rühmadünaamikale, erinevatele sh erivajadustega õppijate vajadustele ja võimalikele väljakutsetele õppeprotsessi käigus. Arenguvajaduste põhjal kavandan teadlikult tegevusi oma pädevuse arendamiseks. See võib hõlmata osalemist täiendkoolitustel, erialase kirjanduse ja teadusallikate uurimist, kogemuste vahetamist teiste kooloitajatega või uute õppemeetodite katsetamist oma koolitustel. Samuti püüan rakendada refleksioonist saadud järeldusi järgmiste koolituste planeerimisel, et täiustada õppeprotsessi juhtimist ja õppijate toetamist. Pean refleksiooni ja enesehindamist oluliseks osaks oma arengust, sest see aitab teadlikult mõtestada oma tegevust ning teha põhjendatud otsuseid edasiseks.. Läbi pideva eneseanalüüsi ja arendustegevuste kavandamise püüan tagada, et minu töö koolitajana oleks õppijakeskne, professionaalne ja pidevalt arenev ning toetaks nii õppijate kui ka õpperühma terviklikku arengut.
Viide tõendusmaterjalile	Tagasiside koolitustelt
5.2 Tegeleb eneserefleksiooniga, hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit ning võtab kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.
Kompetentsi tõendamine	Tegelen teadlikult ja järjepidevalt oma tegevuste, töökoormuse ning üldist heaolu analüüsimisega. Pean oluliseks regulaarselt hinnata oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit, et säilitada tasakaal tööalaste kohustuste, isikliku elu ning arengu vahel. Eneserefleksioon aitab mul märgata nii oma tugevusi kui ka võimalikke pinge- või väsimuskohti ning teha teadlikke valikuid oma töökorralduses koolituste ja põhitöö ning isikliku elu enesehoiu osas. Füüsilise heaolu hindamisel pööran tähelepanu oma füüsilisele erivajadusele, võimekusele klassi ees püsti seista, energiatasemele, koolituste ja põhitöökoha töökoormuse mõjule tervisele. Püüan kujundada tervislikke tööharjumusi, näiteks planeerida tööd realistlikult, teha pause ning leida aega liikumiseks ja taastumiseks. Füüsilise tasakaalu hoidmine aitab säilitada töövõimet ja keskendumisvõimet ka intensiivsematel tööperioodidel. Vaimse heaolu seisukohalt analüüsin oma tööga seotud mõtteid, ootusi ja stressitegureid. Püüan teadlikult hoida tasakaalu erinevate tööülesannete vahel.. Emotsionaalse seisundi hindamisel pööran tähelepanu sellele, kuidas töö ja suhtlemine õppijate, teiste koolitajate ning põhi töökoha kolleegidega mõjutab minu enesetunnet. Püüan märgata olukordi, mis võivad tekitada pingeid või emotsionaalset koormust, ning otsida teadlikult viise nende tasakaalustamiseks. See võib hõlmata arutelusid kolleegidega, supervisiooni, refleksioonivõtteid või teadlikke enesehoiupraktikaid. Tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks kasutan erinevaid enesehoiu ja enesearengu meetodeid. Planeerin oma töö- ja puhkeaega teadlikult, tegelen tegevustega ja hobidega, mis toetavad minu vaimset ja füüsilist heaolu, ning püüan hoida selget piiri töö ja isikliku aja vahel.
Viide tõendusmaterjalile	Tegelen hobidega, käsitöö ja ehitamine, et tasakaalustada töö ja vaba aega.
5.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanukoolituse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu eest.
Kompetentsi tõendamine	Hoidan end järjepidevalt kursis täiskasvanukoolituse valdkonna uuemate arengusuundade. Jälgin erialast kirjandust, artikleid, valdkondlikke väljaandeid ning osalen täiendkoolitustel. Selline pidev enesetäiendamine aitab mul siduda oma praktilist koolituskogemust kaasaegsete teadmiste ja rahvusvaheliste arengusuundadega.. Käsitlen ennast teadlikult elukestva õppijana, kes vastutab oma professionaalse arengu eest. Olen valmis pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning reflekteerima oma tegevust koolitajana. Analüüsin regulaarselt oma tugevusi ja arenguvajadusi ning kavandan teadlikult tegevusi, mis toetavad minu professionaalset kasvu. See võib hõlmata osalemist täiendõppes, uute õppematerjalide ja metoodikate uurimist, teiste koolitajatega kogemuste vahetamist või erialases võrgustikus osalemist. Samuti väärtustan õppimist praktilise kogemuse kaudu. Iga koolitus annab võimaluse õppida nii õppijatelt kui ka teistelt koolitajatelt.  Analüüsin oma koolituste kulgu ja tulemusi, et mõista paremini, millised meetodid on olnud tulemuslikud ning millistes valdkondades on võimalik oma praktikat edasi arendada. Vastutuse võtmine oma arengu eest tähendab minu jaoks teadlikku ja süsteemset lähenemist enesetäiendamisele. Seetõttu püüan hoida tasakaalu teoreetilise enesearenduse, praktilise katsetamise ja refleksiooni vahel. Selline pidev õppimine ja eneseareng aitab mul olla paindlik, ajakohane ja professionaalne koolitaja, kes suudab toetada õppijate arengut ning panustada täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmisse.
Viide tõendusmaterjalile	Viimati loetud kirjandus Jälgin Andrase kodulehte ja sotsiaalmeediaidAndragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest, Talvi Märja, Larissa Jõgi, Merike Lõhmus Adult Learner 1st module The Adult Learner Malcolm S. Knowles Elwood F. Holton III Richhard A. Swanson Acquiring knowledge and learning modes for adults